Politoloogia tegeleb võimusuhetega. Need esinevad muidugi riigi tasemel, aga ka ühingutes, töörühmades ja perekonnas.

Võib eristada:

• mikropoliitikat (poliitiline psühholoogia, võimusuhted väiksemates rühmades, avalik arvamus, üksikinimese poliitilised tegevusvormid),
• makropoliitikat (riiklikud institutsioonid ja menetlustavad ning avalik haldus) ja
• rahvusvahelisi suhteid.
• Neile kolmele lisandub üldisem teooria, olgu kvantitatiivselt mõõtev või filosofeeriv.

Tartu Ülikoolis on jaotus natuke erinev. Avalik haldus on omaette osakond ja politoloogia osakonnas saab spetsialiseeruda järgmisel neljal alal:

• poliitiline filosoofia;
• võrdlev poliitika (nii mikro- kui ka makrotasemel);
• rahvusvahelised suhted ja
• Balti riikide poliitika (nii sise- kui ka välispoliitika).

Politoloogia on Tartu Ülikoolis suhteliselt noor eriala. Politoloogiat tulevad õppima noored, keda huvitavad riigivõimu olemus ning selle teostamise mehhanismid, riikidevahelised suhted ning rahvusvahelised organisatsioonid, erakonnad ning valimised - ühesõnaga - poliitika.

Politoloogi diplom annab tugeva eelisasendi Eesti tööjõuturul. Keskendudes rahvusvahelistele suhetele on  väga head võimalused saada tööd ametites, mis on seotud Eesti Vabariigi välissuhtlusega. Keskendudes aga Eesti poliitikale, siis saab olla konkurentsivõimelised ametites, mis on seotud ühelt poolt poliitiliste otsuste tegemise või nõustamise ning teiselt poolt nende elluviimisega kas üleriiklikul või kohalikul tasemel.

Vt.lisaks www.ut.ee/SOPL